J6udsin p2rale Eestimaa taasiseseisvumisp2eval p2rast kurnavat r2nnakut, viit lennureisi, l6putuid tunde ootamist k6hutyhjuses ja magamatuses, kord kuumas, kord kylmas, saadetuna k6ikjal l2rmakatest hiinlastest ja teistest asiaatidest, kelle keelest m6hkugi aru ei saanud.
Minu jaoks oli see esimene p2ev taastumisp2ev. Minu v66rustaja ei saanud mind kohe vastu v6tta, seega l2ksin v66rastemajja, mis osutus parimaks lahenduseks, sest suutsin Pi tulekuks end enam-v2hem v2lja puhata. Esmalt magasin pisut, siis v2ike jahe veeprotsetuur (Filipiinidel pole kuuma kraanivett, k6ik on soe-jahe) ning l6puks kauaoodatud s88giaeg. Ja muidugi tellisin endale esmajoones kartuleid :) ning k6rvale vesi ja leib (ait2h, Anne, leiva eest, mis saatis mind kogu tee ja j6udis filipiinlastegi k6htu). J2rgnes puhkamine, pikutamine, lugemine, mittemidagitegemine ja magamine hommikuni v2lja.
V66rastemaja ise oli v6rratu, nimelt Art House: k6ikjal oli n2ha kohalikku kunsti ja k2sit88d, puunikerdusi, tuulekelli jne. Kogu olemist saatis l6putu regge, jazz v6i midagi sellist. Ruumikat verandat umbritsesid palmid, banaani'puud', eemalt kostusid kohalik keel ja kanad(k6hnad v6rreldes Eesti kanadega nagu k6ik Filipiinidel). K6ik oli m6nus, inimesed oli lahked ja tunda oli paradiisihingust.
P2rast tuli v2lja, et selle v66rastemaja omanik oli mu vastuv6tja yks parimaid s6pru ning Pi oli palju aidanud seda kohta luua. Kokkusattumused...
J2rgmisel hommikul oli Pi mul vastas ja ma n2gin esimest korda oma uut kodu, kus nyyd elan... ehk j6uluni... kuid sellest hiljem.
