Laup2evad

Laup2eviti k2ivad meil kylas lapsed - kohalikud lapsed, kelle 6pinguid me rahaliselt toetame. Nad veedavad p2eva Bahay Kalipays, et 6ppida ja kogeda midagi uut ja tavaelust erinevat, aga nad aitavad vastutasuks ka koristamises ja v2iksemates t88des. Tavaliselt tuleb meil selleks p2evaks midagi v2lja m6elda, mida lastele 6petada. Sellel laup2eval olin ma ainuke emane siin majapidamises ja muidugi usaldati lapsed minu k2tesse, kuigi meie suhtlusv6imalused pole kuigi suured, kuna ma kohalikku keelt ei r22gi, aga lapsed see-eest annavad oma parima, et inglise keeles suhelda.
Hommikul lasin neil aiast tigusid korjata... s88vad teised meie kasvandikke. P2rast viisime nad(teod, mitte lapsed) eemale salusse ja lasime vabadusse. P2rast seda pisut ebameeldivat t88d, l2ksime randa energiaharjutusi tegema, mis on juba nagu traditsiooniks kujunenud. L6unaaegu pakume suupisteid ja p2rast m6ningast puhkust on p2rastl6unad kunsti p2ralt. Seekord lasin neil l6ika-kleebi tehnikas pilte teha, algmaterjaliks taimede lehed ja 6ied, p2ris huvitav oli ja midagi esmakordset laste jaoks. 6htuti teeme lastega hingetantsu, kuid seekord pidime poodi ruttama, enne kui kinni pannakse, seega j2i see j2rgmiseks korraks.
Reede 6htuti ja laup2eva hommikuti on vahel p2ris peata tunne, et mida lastega ette v6tta, kuid eks ideed kogune aegamisi ja k6ik voolab paika. J2rgmisel laup2eval on mul ka abik2si oodata, sest Pi 6de tuleb siia ja tema t88tab koolis 6petajana ning oskab lastega suhelda ja lisaks k6igele oskab ta ka kohalikku keelt. Ootan huviga temaga kohtumist...

Laup2eva 6htuti, kui v2sitav lasterohke p2ev on loojunud, k2ime v2ljas: 6htust s88mas, piljardit m2ngimas, baaris, rannapromenaadil, trummiringis... kuidas kunagi. Yhes6naga naudime, et need lapsed 6htuks emade-isade juurde l2hevad (ja need ei ole meie!). Oleme veel noored ja vabad...

Laup2evadel j2rgnevad pyhap2evad, millal k2ime turul n2dala k88giviljavarusid t2iendamas. Elame taimetoitlust propageerivas kogukonnas ja peab tunnistama, et olen selle t2iesti omaks v6tnud. P2ris huvitav on, 6pin teistmoodi toituma, talje saleneb....

Yldiselt olen viimasel ajal perenaiseametit pidanud, spirituualse pere, kuid ikkagi asjatades.
Tore on, vahel ainult tekib tunne, et olen liiga paikseks j22nud, kuid siis meenutan, et mind ootab ees kuu aega Cebus j6uluvaheaega Marwini pere- ja s6praderingis ja enne seda palju uusi inimesi Bahay Kalipays, 6ppimist, arenemist ja tervendust88d.

Olles printsess Puerto Princessas

M2letan veel neid KehaMeeleKooli aegu, kui poisid (N6o maffia) kandsid mind s6na otseses m6ttes k2tel. Kui tuldi synnip2evale (16.) Oli see vist Sander, kes ytles, et eks printsessid elagi lossis...
Samuti on meeles m6ned naljaga 8eldud s6nad, et kui Filipiinidele l2hen, siis ega ma lakka printsess olemast... Nyyd on see siis k2es.

Olen siinkandis (22relinn, meenutab arhailist kyla) ainus valge inimene ja sellest piisab. Teenija lapsed ja nende s6brad toovad lilli ja kingitusi, kui m88da l2hevad (seda juhtub tihti) v6i t88le tulevad, kui rattaga s6itma l2hen, vaatavad kohalikud j2rele ning hyyavad "Hi, mam!". Muidugi tuleb mul kohalikes poodides pisut rohkem maksta, kui pisut, ma ei tea, sest mul pole v6rdlusmomenti.
Just, mul on teenija - Rosa, tal on kaheksa last ja mees, kes aitab siinsetel ehitust88del. Filipiinidel on ka k6ige vaesemates peredes teenija, et j6uaks k6igega toime tulla. Meie Rosa t88tab peamiselt aias, kui ma vaid tahaksin, teeks ta muidugi ka syya, peseks mu pesu ja koristaks elamist, aga mulle meeldib seda endiselt ise teha. Kui siinne pererahvas on kodus, on see tavaline. Praegu aga olen yksi, ise.
Mul on oma maja: kaks magamistuba, elutuba, vets ja veranda, k6ik on pisikesed. Yldse on see maja kerge ehitis, p6rand paistab l2bi, akendel pole klaase ees (ainult ribikardin-aknad), vetsus voolab vesi v2lja, aga sisse tuleb kanda 2mbriga, siin lihtsalt k2ib see nii. Tegelikult on see maja Pi kylaliste jaoks, aga praegu olen ma ainuke, niiet siiski perenaine oma 'lossis'. Veel on meie kompleksis avatud s88gituba (ilma seinteta), k88k, kaks vannituba ja Pi ning Daniwi maja, mille teine korrus on yhtlasi n8 inner dance'i saal; k6ik on eraldi ehitised. Lisaks k2ivad ehitust88d kahe hoone kalla, tean, mis neist yhest saab: esimesele korrusele kunstigalerii, teisele suurem inner dance'i saal ning kolmandale toad. J2lgin ehitust huviga - k6ik on nii h2mmastavalt lihtne!

Printsessi p2evad m88duvad lugedes, syya tehes ja syyes, m6tiskledes ning 6htuti netis (mul on elutoas arvuti, mida ma ei pelga kasutamast), lisaks tuleb ette koristamist, pesu pesemist(k2sitsi) ja linnas k2imist(rattaga), et varuda piisavalt raha ja toiduaineid. Yldiselt aeg voolab, t6usen vara (kohalike jaoks siiski hilja) ning l2hen vara voodi, nagu siinne p2ike.
Fyysiliselt erinen ma kohalikest lisaks nahav2rvile ka muu poolest, nimelt on nende puusaymberm66t uskumatult v2ike (riideid on raske leida, mis h2sti seljas istuks), peab tunnistama, et ka muu ymberm66t on neil v2ike. Aga pikkuselt olen normaalne. :)

Printsessielu miinused: soov p6geneda ylevoolavalt s6bralike laste eest, kes tulevad tihti, kuid lahkuvad harva. Suhelda kohalikega, eriti teenijaperega, on raske, nende inglise keel ei ole eriti hea. Algul vaevas mind ka ebamugavus, et mina t88d ei pea tegema, kuid enam mitte. Mul on tegemist kyllaga. Puudust tunnen veel vaid rahust, kogu see sebimine, ehitust88d, lapsed ja moskiitod... liialt v2he v6imalusi vaikseks meditatsiooniks, Olemiseks.
Kyll leian needki v22rtuslikud hetked.

Praegu ongi elu rohkem elamine kui olemine, praktilised asjad n6uavad palju t2helepanu. Hinge hakkab hiilima igatsus - inimesed, kus te olete, mis te teete?

Taasiseseisvumisp2ev - esimene p2ev Filipiinidel

J6udsin p2rale Eestimaa taasiseseisvumisp2eval p2rast kurnavat r2nnakut, viit lennureisi, l6putuid tunde ootamist k6hutyhjuses ja magamatuses, kord kuumas, kord kylmas, saadetuna k6ikjal l2rmakatest hiinlastest ja teistest asiaatidest, kelle keelest m6hkugi aru ei saanud.
Minu jaoks oli see esimene p2ev taastumisp2ev. Minu v66rustaja ei saanud mind kohe vastu v6tta, seega l2ksin v66rastemajja, mis osutus parimaks lahenduseks, sest suutsin Pi tulekuks end enam-v2hem v2lja puhata. Esmalt magasin pisut, siis v2ike jahe veeprotsetuur (Filipiinidel pole kuuma kraanivett, k6ik on soe-jahe) ning l6puks kauaoodatud s88giaeg. Ja muidugi tellisin endale esmajoones kartuleid :) ning k6rvale vesi ja leib (ait2h, Anne, leiva eest, mis saatis mind kogu tee ja j6udis filipiinlastegi k6htu). J2rgnes puhkamine, pikutamine, lugemine, mittemidagitegemine ja magamine hommikuni v2lja.
V66rastemaja ise oli v6rratu, nimelt Art House: k6ikjal oli n2ha kohalikku kunsti ja k2sit88d, puunikerdusi, tuulekelli jne. Kogu olemist saatis l6putu regge, jazz v6i midagi sellist. Ruumikat verandat umbritsesid palmid, banaani'puud', eemalt kostusid kohalik keel ja kanad(k6hnad v6rreldes Eesti kanadega nagu k6ik Filipiinidel). K6ik oli m6nus, inimesed oli lahked ja tunda oli paradiisihingust.
P2rast tuli v2lja, et selle v66rastemaja omanik oli mu vastuv6tja yks parimaid s6pru ning Pi oli palju aidanud seda kohta luua. Kokkusattumused...
J2rgmisel hommikul oli Pi mul vastas ja ma n2gin esimest korda oma uut kodu, kus nyyd elan... ehk j6uluni... kuid sellest hiljem.

Igap2evasus

2rkan hommikuses kuumuses, pesen,kuigi olen kohe j2lle higine, joon puhastavat hommikujooki, mis segatud kokku kohalikuks laimist, kuumast veest ja soolast. J2rgneb meditatsioon, siis hommikueine. P2rast v6ib taas heita magama, lugeda, v6ib minna linna peale. Millalgi on l6una, s88me nagu hommikuks ja 6htukski v2rskeid puu- ja aedvilju, kookosp2hkleid ja muud niisugust. Hiljem vedeleme taas niisama. Kui p2ike loojub ja l2heb jahedamaks, mediteerime taas.
K6ik on vabas voolavuses, saadetuna kuumusest, puhastuvas kehas.

...
Olen Filipiinidel