Uudis

N6nna, sain endale t2na postkasti, nyyd v6tan lahkesti kirju vastu. Aadress on:

SASKIA SADRAK
PO Box 67
Puerto Princesa
Palawan
PHILIPPINES

Lisaks pikendasin viisa detsembrini, niiet rahus olemist on veel pikalt (j2rgmise pikendamiseni).

P.S. Palju 6nne synnip2evaks minu v2ikesele 6ekesele JOHANNALE!

J6udu ja jaksu k6igile sygisvihmasuses ja -v2rvides!

Uus kuu, uued olud

Kuu hakkas j2lle kasvama... 6hus on tunda muutusi.

Nyyd on yksiolemise ajad m88das. Teisip2eval saabus Marwin - tervendaja Cebu linnast, kes j22b siia tykiks ajaks elama. Ta 6petab mulle hingetantsu, kokakunsti, kohalikku keelt ja kombeid, k2sit88d, trummim2ngu, meditatsiooni ja muud eluolu. Minust saab tema assistent, kui kylalised saabuvad...

Pi peaks ka varsti naasma. Ehitust88d sujuvad, maja kerkib, k6ik on muutumises... Lisaks Marwinile peaks ka Zaldy paikseks j22ma. Zaldy on kohalik kunstnik, kes ehitust8id juhatab. Ta naine ja lapsed s6idavad 2ra naise ema juurde maale ning siis j22b Zaldy siia elama ja oma stuudiot valmis seadma.

T2na, pyhal pyhap2eval k2isime kirikus. Filipiinod on v2ga t6siusklik rahvas ja missasid peetakse j2rjest iga tund. Seega viibisime ka yhe missa juures. Katedraal oli v2ga kaunis ja helge, Neitsi Maarja altaril 6nnistamas k6iki... syytasime kyynlad ja kuulasime jutlust, mis oli poolenisti inglise keeles, seega sain yhtteist aru.
P2rast l2ksime supermarketisse ja siis restorani l6unat s88ma. Kui olime k6hud maitsvat toitu t2is toppinud, 6petasin Marwinile rumbat. Olime yksi seal restos, seega ruumi oli kyllaga...
Rumba ei olnud esimene tants, mida ta 6ppis, polka sai ta juba enam-v2hem selgeks...

Marwin on taimetoitlane, seega kodus s88me me vaid k88gi- ja puuvilju ning muidugi riisi ja saia. Ta on t6esti v2ga hea kokk ja osav taimetundja, seega liha j2rele igatsust ei teki. On lihtsalt uskumatu, mida k6ike saab banaanist teha... ja kookosest. (ehk r22gin teine kord l2hemalt)
Siinne rahvas suudab kookospalmi kasutada juurest ladvani. Juurtest ma ei tea, aga tyve kastutatakse ehitust88del, ladvast(kuivatatud palmilehtedest) tehakse katuseid (nagu rookatus), kookosp2hkli sisu muidugi syyakse igal v6imalikul moel ning p2hklikoortest saavad kausid v6i kulbid... Midagi ei l2he raisku:)



Me naudime Marwiniga veel puhkamist, s88me ja lebotame niisama, oleme nettis vaheldumisi. Marwin kohaneb uue koduga ja rahuliku provintsieluga (Cebu on kyllaltki suur linn). Varsti tuleb tervendust88d teha, ega siis pole vedelemiseks mahti... :)

N6nna siis eluke veereb praegusel ajal... Iga hetk toob kaasa uut informatsiooni, maitseelamusi ja muidugi puhast r66mu elamisest.

Olles printsess Puerto Princessas

M2letan veel neid KehaMeeleKooli aegu, kui poisid (N6o maffia) kandsid mind s6na otseses m6ttes k2tel. Kui tuldi synnip2evale (16.) Oli see vist Sander, kes ytles, et eks printsessid elagi lossis...
Samuti on meeles m6ned naljaga 8eldud s6nad, et kui Filipiinidele l2hen, siis ega ma lakka printsess olemast... Nyyd on see siis k2es.

Olen siinkandis (22relinn, meenutab arhailist kyla) ainus valge inimene ja sellest piisab. Teenija lapsed ja nende s6brad toovad lilli ja kingitusi, kui m88da l2hevad (seda juhtub tihti) v6i t88le tulevad, kui rattaga s6itma l2hen, vaatavad kohalikud j2rele ning hyyavad "Hi, mam!". Muidugi tuleb mul kohalikes poodides pisut rohkem maksta, kui pisut, ma ei tea, sest mul pole v6rdlusmomenti.
Just, mul on teenija - Rosa, tal on kaheksa last ja mees, kes aitab siinsetel ehitust88del. Filipiinidel on ka k6ige vaesemates peredes teenija, et j6uaks k6igega toime tulla. Meie Rosa t88tab peamiselt aias, kui ma vaid tahaksin, teeks ta muidugi ka syya, peseks mu pesu ja koristaks elamist, aga mulle meeldib seda endiselt ise teha. Kui siinne pererahvas on kodus, on see tavaline. Praegu aga olen yksi, ise.
Mul on oma maja: kaks magamistuba, elutuba, vets ja veranda, k6ik on pisikesed. Yldse on see maja kerge ehitis, p6rand paistab l2bi, akendel pole klaase ees (ainult ribikardin-aknad), vetsus voolab vesi v2lja, aga sisse tuleb kanda 2mbriga, siin lihtsalt k2ib see nii. Tegelikult on see maja Pi kylaliste jaoks, aga praegu olen ma ainuke, niiet siiski perenaine oma 'lossis'. Veel on meie kompleksis avatud s88gituba (ilma seinteta), k88k, kaks vannituba ja Pi ning Daniwi maja, mille teine korrus on yhtlasi n8 inner dance'i saal; k6ik on eraldi ehitised. Lisaks k2ivad ehitust88d kahe hoone kalla, tean, mis neist yhest saab: esimesele korrusele kunstigalerii, teisele suurem inner dance'i saal ning kolmandale toad. J2lgin ehitust huviga - k6ik on nii h2mmastavalt lihtne!

Printsessi p2evad m88duvad lugedes, syya tehes ja syyes, m6tiskledes ning 6htuti netis (mul on elutoas arvuti, mida ma ei pelga kasutamast), lisaks tuleb ette koristamist, pesu pesemist(k2sitsi) ja linnas k2imist(rattaga), et varuda piisavalt raha ja toiduaineid. Yldiselt aeg voolab, t6usen vara (kohalike jaoks siiski hilja) ning l2hen vara voodi, nagu siinne p2ike.
Fyysiliselt erinen ma kohalikest lisaks nahav2rvile ka muu poolest, nimelt on nende puusaymberm66t uskumatult v2ike (riideid on raske leida, mis h2sti seljas istuks), peab tunnistama, et ka muu ymberm66t on neil v2ike. Aga pikkuselt olen normaalne. :)

Printsessielu miinused: soov p6geneda ylevoolavalt s6bralike laste eest, kes tulevad tihti, kuid lahkuvad harva. Suhelda kohalikega, eriti teenijaperega, on raske, nende inglise keel ei ole eriti hea. Algul vaevas mind ka ebamugavus, et mina t88d ei pea tegema, kuid enam mitte. Mul on tegemist kyllaga. Puudust tunnen veel vaid rahust, kogu see sebimine, ehitust88d, lapsed ja moskiitod... liialt v2he v6imalusi vaikseks meditatsiooniks, Olemiseks.
Kyll leian needki v22rtuslikud hetked.

Praegu ongi elu rohkem elamine kui olemine, praktilised asjad n6uavad palju t2helepanu. Hinge hakkab hiilima igatsus - inimesed, kus te olete, mis te teete?

Kalipay - 6nn

Eelmisel teisip2eval asusime kahe sakslasest vennaga teele, sihiks oli Kalipay, t6lkes 6nn.

Esmalt k2sime vaatamas maailma pikimat maa-alust j6ge ning siis viis paat meid t6otatud randa, Kalipay randa. Kohta, millest palju kuuldud, palju r22gitud. See olevat k6ige ilusam rand, pysivalt asustamata, kaugel saarel.Kalipay on koht, kus Pi (seal nimega Juan) leidis filipiinode iidse ravimismeetodi - inner dance, mida ta nyyd jagab ja kasutab ning mida minagi siit koju kaasa toon.

Me olime sellel pyhal rannal neli tervet p2eva. Enamus ajast m88dus mittemidagitehes, lugedes (lugesin Louise L. Hay "You Can Heal Your Life"), magades, mediteerides, ujudes, snorgeldades korallide ja troopilister kalade keskel (vennad n2gid ka merekilpkonni, aga mina mitte). Poisid, Matthias ja Johannes paastusid t2ielikult juues vaid kookospiima. Mina s6in p2evas maksimaalselt kaks kooksp2hklit ja neli pisikest banaani (siinsed banaanid on poole v2iksemad ja magusamad ka vist). Keha puhastus, meel puhastus, hirmud tulid ja taandusid. Unedes ilmutas end minevik, iga kord erinevat aspekti n2idates.

Sellel rannal oli yks suur valge katusega maja, mille ameeriklased olid 9 aastat tagasi ehitanud, selles majas olevat nii v6imas energia, et kohalikud ei julge teisele korrusele, kus on pyha ema skulptuur, minna. Mina magasin seal jumaliku ema h6lma all. Poisid magasid rannas telkides.

Kalipay rannas j6udis minuni Matthiase abiga Missioon - tean, mis tahan oma eluga teha. Mul on n2gemus, plaanid, unistused taas. Kyll n2ete, unistused saavad kord vormi.

Tagasis6it kulges p2rast paadis6itu l2bim2rjalt ja tundsin siin nii harva tuntavat kylma. Poolel teel l2ksime vendade sakslastega lahku, nemad r2ndasid edasi. Kui j6udsin 'koju' tagasi, oli maja tyhi, p2rast pisukest ootamist tuli Pi. Olin n6rk, tyhi, 6nnistatud ja 6nnelik. Ta viis mu v2lja pitsat s88ma. J2rgmisel p2eval ta lahkus. Nyyd olen siin perenaine. Selle maamaja nimeks on Bahay Kalipay - 6nne Maja.
Olen siin t6esti 6nnelik.