Kalipay - 6nn

Eelmisel teisip2eval asusime kahe sakslasest vennaga teele, sihiks oli Kalipay, t6lkes 6nn.

Esmalt k2sime vaatamas maailma pikimat maa-alust j6ge ning siis viis paat meid t6otatud randa, Kalipay randa. Kohta, millest palju kuuldud, palju r22gitud. See olevat k6ige ilusam rand, pysivalt asustamata, kaugel saarel.Kalipay on koht, kus Pi (seal nimega Juan) leidis filipiinode iidse ravimismeetodi - inner dance, mida ta nyyd jagab ja kasutab ning mida minagi siit koju kaasa toon.

Me olime sellel pyhal rannal neli tervet p2eva. Enamus ajast m88dus mittemidagitehes, lugedes (lugesin Louise L. Hay "You Can Heal Your Life"), magades, mediteerides, ujudes, snorgeldades korallide ja troopilister kalade keskel (vennad n2gid ka merekilpkonni, aga mina mitte). Poisid, Matthias ja Johannes paastusid t2ielikult juues vaid kookospiima. Mina s6in p2evas maksimaalselt kaks kooksp2hklit ja neli pisikest banaani (siinsed banaanid on poole v2iksemad ja magusamad ka vist). Keha puhastus, meel puhastus, hirmud tulid ja taandusid. Unedes ilmutas end minevik, iga kord erinevat aspekti n2idates.

Sellel rannal oli yks suur valge katusega maja, mille ameeriklased olid 9 aastat tagasi ehitanud, selles majas olevat nii v6imas energia, et kohalikud ei julge teisele korrusele, kus on pyha ema skulptuur, minna. Mina magasin seal jumaliku ema h6lma all. Poisid magasid rannas telkides.

Kalipay rannas j6udis minuni Matthiase abiga Missioon - tean, mis tahan oma eluga teha. Mul on n2gemus, plaanid, unistused taas. Kyll n2ete, unistused saavad kord vormi.

Tagasis6it kulges p2rast paadis6itu l2bim2rjalt ja tundsin siin nii harva tuntavat kylma. Poolel teel l2ksime vendade sakslastega lahku, nemad r2ndasid edasi. Kui j6udsin 'koju' tagasi, oli maja tyhi, p2rast pisukest ootamist tuli Pi. Olin n6rk, tyhi, 6nnistatud ja 6nnelik. Ta viis mu v2lja pitsat s88ma. J2rgmisel p2eval ta lahkus. Nyyd olen siin perenaine. Selle maamaja nimeks on Bahay Kalipay - 6nne Maja.
Olen siin t6esti 6nnelik.