Olles printsess Puerto Princessas

M2letan veel neid KehaMeeleKooli aegu, kui poisid (N6o maffia) kandsid mind s6na otseses m6ttes k2tel. Kui tuldi synnip2evale (16.) Oli see vist Sander, kes ytles, et eks printsessid elagi lossis...
Samuti on meeles m6ned naljaga 8eldud s6nad, et kui Filipiinidele l2hen, siis ega ma lakka printsess olemast... Nyyd on see siis k2es.

Olen siinkandis (22relinn, meenutab arhailist kyla) ainus valge inimene ja sellest piisab. Teenija lapsed ja nende s6brad toovad lilli ja kingitusi, kui m88da l2hevad (seda juhtub tihti) v6i t88le tulevad, kui rattaga s6itma l2hen, vaatavad kohalikud j2rele ning hyyavad "Hi, mam!". Muidugi tuleb mul kohalikes poodides pisut rohkem maksta, kui pisut, ma ei tea, sest mul pole v6rdlusmomenti.
Just, mul on teenija - Rosa, tal on kaheksa last ja mees, kes aitab siinsetel ehitust88del. Filipiinidel on ka k6ige vaesemates peredes teenija, et j6uaks k6igega toime tulla. Meie Rosa t88tab peamiselt aias, kui ma vaid tahaksin, teeks ta muidugi ka syya, peseks mu pesu ja koristaks elamist, aga mulle meeldib seda endiselt ise teha. Kui siinne pererahvas on kodus, on see tavaline. Praegu aga olen yksi, ise.
Mul on oma maja: kaks magamistuba, elutuba, vets ja veranda, k6ik on pisikesed. Yldse on see maja kerge ehitis, p6rand paistab l2bi, akendel pole klaase ees (ainult ribikardin-aknad), vetsus voolab vesi v2lja, aga sisse tuleb kanda 2mbriga, siin lihtsalt k2ib see nii. Tegelikult on see maja Pi kylaliste jaoks, aga praegu olen ma ainuke, niiet siiski perenaine oma 'lossis'. Veel on meie kompleksis avatud s88gituba (ilma seinteta), k88k, kaks vannituba ja Pi ning Daniwi maja, mille teine korrus on yhtlasi n8 inner dance'i saal; k6ik on eraldi ehitised. Lisaks k2ivad ehitust88d kahe hoone kalla, tean, mis neist yhest saab: esimesele korrusele kunstigalerii, teisele suurem inner dance'i saal ning kolmandale toad. J2lgin ehitust huviga - k6ik on nii h2mmastavalt lihtne!

Printsessi p2evad m88duvad lugedes, syya tehes ja syyes, m6tiskledes ning 6htuti netis (mul on elutoas arvuti, mida ma ei pelga kasutamast), lisaks tuleb ette koristamist, pesu pesemist(k2sitsi) ja linnas k2imist(rattaga), et varuda piisavalt raha ja toiduaineid. Yldiselt aeg voolab, t6usen vara (kohalike jaoks siiski hilja) ning l2hen vara voodi, nagu siinne p2ike.
Fyysiliselt erinen ma kohalikest lisaks nahav2rvile ka muu poolest, nimelt on nende puusaymberm66t uskumatult v2ike (riideid on raske leida, mis h2sti seljas istuks), peab tunnistama, et ka muu ymberm66t on neil v2ike. Aga pikkuselt olen normaalne. :)

Printsessielu miinused: soov p6geneda ylevoolavalt s6bralike laste eest, kes tulevad tihti, kuid lahkuvad harva. Suhelda kohalikega, eriti teenijaperega, on raske, nende inglise keel ei ole eriti hea. Algul vaevas mind ka ebamugavus, et mina t88d ei pea tegema, kuid enam mitte. Mul on tegemist kyllaga. Puudust tunnen veel vaid rahust, kogu see sebimine, ehitust88d, lapsed ja moskiitod... liialt v2he v6imalusi vaikseks meditatsiooniks, Olemiseks.
Kyll leian needki v22rtuslikud hetked.

Praegu ongi elu rohkem elamine kui olemine, praktilised asjad n6uavad palju t2helepanu. Hinge hakkab hiilima igatsus - inimesed, kus te olete, mis te teete?